Miks hõbedast ehted tumedaks muutuvad ja kas sellisel juhul on ikka tegemist õige hõbedaga? Kas hõbeda oksüdeerumist saab vältida? Mis asi on hõbeda proov? Mis metall see hõbe üldse on?
Puhas hõbe
Puhtaks hõbedaks (inglise keeles fine silver) nimetatakse metalli, mille koostis sisaldab vähemalt 99,9% hõbedat. Ülejäänud 0,1% (tihti ka veel vähem) on muud metallid või lisandid. Puhast hõbedat märgistatakse proovimärgisega 999.
Hõbeda keemiline element on sümboliga Ag (ladina keeles argentum). Hõbe on iseloomuliku läikega ja üks suurima peegeldusvõimega metalle. Lisaks sellele on hõbe ka väga hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Puhas hõbe on plastne ja pehme metall.
Hõbeda eriline läige
Hõbeda säravvalge läike põhjustab elektronide asetus, mille tulemusena peegeldub hõbeda pinnalt tagasi kogu nähtava valguse spekter, mis moodustabki valge värvuse.
Suurepärased peegeldumisomadused on põhjuseks miks hõbedat kasutatakse peeglite tootmisel ja miks poleeritud hõbeehted näevad välja eriliselt kaunid ja säravad.
925 hõbe ehk ehtehõbe
Suurem osa ehetest on valmistatud 925 prooviga hõbeda sulamist.
999 prooviga puhas hõbe on väga pehme ning ei ole selle tõttu sobilik ehete ja lauahõbeda valmistamiseks. Ehted kriimustuks ja kuluks väga kiirest. Selle tõttu valmistatakse ehted tavaliselt hõbeda sulamist, kus on 92,5% hõbedat ja tüüpiliselt 7,5% vaske. Sellisest materjalist ehted või muud tooted märgistatakse proovimärgisega 925.
925 hõbeda sulamile lisatud vask muudab metallisulami tugevamaks ja vastupidavamaks, sealjuures metalli värvust ja peegeldumisomadusi oluliselt muutmata. Selle tõttu on 925 hõbe ka palju sobilikum materjal ehete valmistamiseks.
Kuna aga lisatud vask muudab hõbeda kergemini tuhmuvaks, siis lisaks vasele või vase asemel võidakse 925 sulamis kasutada ka teisi metalle nagu näiteks tsink, germaanium, plaatina ja vahel ka nikkel.
Erinevate lisanditega 925 sulamid mõjutavad materjali töödeldavust ja sobivad erinevaks otstarbeks, üks pleki valtsimiseks, teine valamiseks ja kolmas pressimiseks. Klassikaline 925 hõbe (925 Ag + 75 Cu) on aga kõige universaalsem. Roman Tavastis kasutataks just klassikalist 925 hõbedat nii pressitud, kui ka valatud toodete valmistamiseks. 925 prooviga hõbedat (inglise keeles sterling silver) hakati kasutama Kesk-Euroopas juba 12. sajandil.
Hõbeda tuhmumine
Hõbe on keemiliselt väheaktiivne ja ei reageeri hapniku või veega tavatemperatuuride juures. Siiski reageerib hõbe õhus leiduvate saasteainetega nagu näiteks erinevad väävliühendud, mis tekivad õhku fossiilkütuste põletamisest või tööstuslike protsesside kõrvalsaadusena. Seega ka puhas hõbe tuhmub kokkupuutel õhu ja veega, mis sisaldab osooni või vesiniksulfiidi, millest viimase toimel moodustub must hõbesulfiidi kiht ning osooni toimel hakkab aeglaselt moodustuma hõbeoksiid.
Mida madalam on hõbeda proov seda kiiremaks muutub selle tumenemine peamiselt just selle tõttu, et sulamile lisatud vask reageerib õhuga kergemini kui hõbe.
Õnneks on hõbedat kerge puhastada ning lihtsa vaevaga on võimalik taastada hõbeda algne sära.
Mis mõjutab hõbeehte tuhmumise kiirust?
Paljud on märganud, et mõnes kohas ja mõne inimese käes võib hõbe tuhmuda väga kiirest, samas kellegi teise käes ja teises kohas märksa aeglasemalt. Mis seda siis mõjutab?
Üks olulisemaid mõjutajaid on õhuga ja selles leiduva niiskuse ja väävliühenditega kokkupuutumine. Kesklinnas, kus õhusaaste on suurem, tuhmub hõbe kiiremini kui maal puhta looduse keskel.
Teine oluline faktor on kosmeetika ja kodukeemia. Erinevad kreemid ja parfüümid võivad sisaldada aineid, mis kiirendavad hõbeda tuhmumist. Samuti ei mõju hõbedale hästi kodukeemia ja puhastusvahendid, eriti kui need sisaldavad kloori.
Kolmandaks tasub hõbeehted ära võtta raske füüsilise töö või trenni tegemise ajaks, sest ka higi ei mõju hõbedale hästi. Kindlasti ei peaks hõbedat kandma basseinis ujuduse, kus see võib samuti klooriühenditega kokkupuutuda.
Hõbeehete hoiustamisel tasub need võimalusel panna õhukindlalt suletud minigrip-kotikesse, siis püsivad need kauem puhtad.
Kuidas vältida hõbedast ehete tuhmumist?
Suurem osa tänapäeval müüdavatest hõbeehetest on kaetud kas erinevate metallidega elektrolüütiliselt (rodeerimine, kuldamine, platineerimine) või ka erinevate kaitselakkidega.
Hõbeda galvaanilisel katmisel kasutatakse enim rodeerimist, mis tekitab hõbeda pinnale kriimustustele ja tuhmumisele paremini vastupidava roodiumi kihi. Roodium on samuti hõbedase värvusega väärismetall, kuid selle toon on märksa külmem ning elutum, kuna see ei peegelda tagasi kogu nähtava valguse spektrit, nagu seda hõbe teeb.
Roodium on ka väga kallis, selle grammihind on isegi kuni 10 korda kallim kui puhtal kullal ja 800 korda kallim kui hõbedal.
Soodsamaks alternatiiviks võiks olla platineerimine ehk plaatinaga katmine. Kasutatakse ka plaatina-ruteeniumit, mis on kriimustustele vastupidavam kui plaatina.
Roodiumiga või plaatinaga katmise eelis on peamiselt ehete lihtsam hooldamine ning suurem vastupidavus kriimustustele.
Hõbeda kaitselakkimine on odav alternatiiv. Kaitselakk peaks andma kaitse õhu ja niiskusega kokkupuutumise eest, kuid reaalsuses sisaldab kaitselakk ikkagi mikroauke, mille kaudu väävliühendid hõbedani jõuavad ning selle tuhmuma panevad.
Kaitselakiga kaetud hõbe püsib kauem puhtana, kuid kui määrdub, siis on selle puhastamine palju keerukam ning nõuab kõige pealt lakikihi eemaldamist lahustitega. Kuna kaitselaki kiht on suhteliselt paks, siis muudab see ka ehte välimust, läiget ning värvitooni.
Tuhmunud hõbeda puhastamine
Kui hõbedast ehted või lauariistad on aja jooksul tuhmunud, siis nende puhastamine on lihtne. Kõige kindlam on kasutada poes müüdavaid hõbeda puhastamise ja poleerimise lappe, mis on immutatud spetsiaalsete kemikaalidega, et eemaldada hõbesulfiidi ja hõbeoksiidi kiht ning anda uus särav läige tuhmunud ehtele.
Samuti on spetsialiseeritud kauplustes saadaval ka hõbeda puhastamise pastad ning vedelikud.
Hõbedat on võimalik puhastada ka koduste vahenditega, näiteks kasutades fooliumit ja soodat või sidrunhappelahust. Tugevalt oksüdeerunud hõbe tuleks aga viia spetsialistide juurde taastamisse.
Kas hõbe tekitab allergiat?
Ei, kindlasti mitte. Puhas hõbe on hüpoallergeeniline metall, mis tähendab, et see ei tekita allergiaid ega nahaärritusi. Kuna aga puhtast hõbedast üldiselt ehteid ei tehta, siis peab hoolikalt uurima, et milliseid lisandeid hõbeda sulam veel sisaldab.
Peamiseks allergia tekkimise põhjuseks ongi nikli sisaldumine sulamis. Euroopa Liidus on nikli kasutamine ehetes piiratud.
Madalama prooviga hõbedad
Hõbedast tooteid valmistatakse lisaks 925 prooviga ka näiteks 800 ja 830 prooviga. 830 prooviga hõbe sisaldab vastavalt 83% hõbedat ning 17% teisi metalle. 830 hõbedat kasutatakse peamiselt lauahõbeda tootmisel.
Hõbetatud tooted
Mõnikord võivad tooted olla valmistatud ka vasesulamist või nn baasmetallidest (inglise keeles base metal) ning seejärel galvaaniliselt kaetud hõbeda kihiga. Peale vaadates ei pruugigi aru saada, et tegemist ei ole hõbedast tootega.
Peamine mille järgi tuvastada kas toode on väärismetallist või mitte, on sellel olev proovimärgis koos tootjamärgisega ning mõnikord ka selle kõrval olev proovikoja lõvimärgis.
Hõbetatud ehetel oleva hõbeda kiht on väga õhuke (mõõdetakse mikronites), siis kulub see väga kergesti maha ja paljastab all oleva metalli.
Uushõbe ehk alpaka ja melhior
Kas uushõbe on ka päris hõbe? Vastus on ühene – uushõbe ei ole hõbe, vaid on vase, nikli ja tsingi sulam. Selles ei ole kübetki hõbedat. Melhioriks nimetatakse aga vase ja kuni 30% nikli sulamit.
Uushõbe on hõbedase tooniga metall, kuigi palju kollakam võrreldes õige hõbedaga. Uushõbedat hakati kasutama lauahõbeda tootmisel selle oluliselt soodsama hinna tõttu. Uushõbedat kasutatakse tihti ka medalite valmistamisel.
Tihti on uushõbedast tooted galvaaniliselt kaotud õige hõbedaga ning uue toote puhul võib olla neil väliselt raske vahet teha. Kasutamise käigus hõbeda kiht kulub, ning välja tuleb uushõbe, mis on teise tooniga ning näiteks hõbelusika puhul jätab suhu kergelt metalse ja natuke ebameeldiva maitse. Hõbedal aga maitse puudub.
Kindlasti ei ole uushõbedast tootel peal hõbeda proovimärgist, vaid mõnikord kasutatakse selguse huvides märgist MET või ALPACA.
Hõbeda proovimärgised
Proovimärgised on väga pisikesed jäljendid, mis vajutatakse või graveeritakse väärismetallist tootele. Hoolikalt otsides peaksid need olema ka kõikidel hõbeehetel leitavad. Mõnikord on nende lugemiseks hea kasutada suurendusklaasi.
Vastavalt väärismetalltoodete seadusele on hõbetoote standardproovid 800, 830, 925 või 999. See tähendab, et toote hõbedasisaldus on vastavalt 80%, 83%, 92,5% või 99,9%.
Seaduse kohaselt peab väärismetallist tootele olema kantud vähemalt kohustuslikud märgised, milleks on valmistaja või sissevedaja nimemärgis ning proovimärgis. Mõnikord müüakse tooteid, millel on ainult proovimärgis, kuid see ei ole Eesti seaduste kohaselt korrektne.
Valmistaja või sissevedaja nimemärgis näitab seda kes vastutab toote väärismetalli sisalduse vastavuse eest proovimärgisele. Nimemärgised on kantud registrisse.
Roman Tavasti puhul on hõbeehte märgiseks näiteks RT 925. Sellise märgiga kinnitab tootja, et tegemist on õige 925 prooviga tootega.
Lisaks nimemärgisele ja proovimärgisele võib olla kasutusel ka Eesti Proovikoja kontrollmärgis, milleks on otsavaatava lõvi kujutis ovaalses süvendis. Lisaks eelnevale võib tootele kanda ka aastamärgise, mis näitab toote valmistamise aastat.
Kas hõbe on kallis väärismetall?
Hinnatasemelt on hõbe kõige soodsam väärismetall, olles ca 80 korda odavam kui kuld. Üks kallimaid väärismetalle on roodium, mis on isegi kuni 800 korda kallim kui hõbe.
Lisak hõbedale loetakse väärismetallideks kulda, plaatina ja pallaadiumit ning nende sulameid, mis vastavad standardproovile. Kuigi Eesti väärismetalltoodete seadus piirdub nende nelja metalliga, siis eraldi kaubeldakse veel ka teiste plaatina rühma metallidega nagu näiteks roodium, ruteenium, osmium ja iriidum. Roodiumit ja ruteeniumit kasutatakse ka ehete galvaanilisel katmisel.
Hõbe on kindlasti üks ilusamaid metalle just oma värvi ja sära tõttu. Selle pärast peaks hõbedasse suhtuma kui elavasse metalli, mis tuhmub ja vajab hoolt – puhastamist ja poleerimist. Soodne hind teeb sellest metallist hea materjali ehete valmistamiseks.
Vanad ja kasutud hõbeehted ning lauahõbe tasub aga tuua kokkuostu. Kokkuostu toodud väärismetall puhastatakse ja töödeldakse uueks materjaliks, mida saab kasutada uute toodete valmistmaiseks.