Seekord tahaks kirjutada ühest võimalusest kuidas organisatsioonid tänavad oma lojaalseid töötajaid.
Paljudes riigifirmades on töötajate motiveerimise ja tänamise viisid päris hästi välja töötatud. Ja ka haridussektoris on hakatud mõistma, et selle asemel, et anda näiteks 30 aastat õpetajana töötanud inimesele järjekordne kinkekaart, võiks neile üle anda midagi palju püsivamat. Samuti kasutatakse aumärke ja teenetemärke paljudes erialaliitudes ja teistes sarnastes organisatsioonides.
Aga seekord keskendun erasektorile.
Töötajad on pea iga organisatsiooni tähtsaim ja väärtuslikum vara. Ja üldiselt on juhid ka aru saanud, et kuigi palga maksmine on inimeste motiveerimisel ehk kõige tähtsam osa, siis teatud hetkest alates hakkavad töötajatele endile tähtsamaks saama ka muud tegurid. Töötaja jaoks muutub oluliseks, et temast hoolitakse, et tema panust ettevõttesse hinnatakse ja et sõltumata tema tegelikust positsioonist firma struktuuris, arvestab firma temaga praegu ja ka tulevikus.
Rahalisi preemiaid on firmad juba ammu teinud. Kuid need on tavaliselt seotud mitte lojaalsusega vaid otseste tulemustega (aastalõpu preemia vms). Ja isegi kui firmal on komme pikaajalisi töötajaid premeerida puhtalt staaži arvestades, on see siiski olnud sõltuvuses firma majandustulemustest. Puudub järjepidevus ja antavad summad erinevad aastast-aastasse tihtipeale kordades. Mis jällegi tekitab organisatsioonis paksu verd ja viltu vaatamist.
Seetõttu ongi paljud „vanad“ või siis ka tulevikku vaatavad firmad juurutanud endile süsteemi kuidas iga aasta parimaid või teatud arvu aastaid firmat lojaalselt teeninud töötajaid tänada. Ja selleks on firma sünnipäeval, enne puhkusi või siis aastalõpul välja antavad firma rinnamärgid.
Laias laastus võib sellised tänumärgid jagada kaheks:
- Märke antakse kord aastas parimatele oma ala töötajatele ( Parim Müügiinimene, Parim Teenindaja, Kohusetundlikum Töötaja vms).
- Märke antakse välja teatud staaži saavutamisel.
On firmasid, kus kasutatakse mõlemat varianti. Kuid staažipõhine meelespidamine on kõige levinum.
Tavaliselt on staažiintervallid jagatud kaheks või kolmeks ( näiteks 5, 10 ja 15 aastat firmas töötanud). Kuid Eestis on muidugi ka ettevõtteid, kus inimesed on olnud tööl pea 50 aastat ja nende ettevõtete puhul on kasutuses ka kuni 10 erinevat staažimärki.
Würthi V aasta staažimärk
Würthi X aasta staažimärk
Tavaliselt on märgi kujunduses kasutatud mingil moel firma enda sümboolikat (näiteks logo).
Ja, et siis välja tuua erinevaid staažijärke, on staažimärgid kas valmistatud erinevatest metallidest (vask, hõbe ja kuldmärk näiteks) või on siis kasutatud erinevaid kuumemaili värvilahendusi, et erinevaid staažijärke toonitada. Loomulikult võivad erinevad järgud olla väljendatud ka numbriliselt või mõnel muul arusaadaval kujul.
Üldiselt ei olegi staažimärgi mõte niipalju selles, et väljastpoolt organisatsiooni oleks arusaadav kui kaua keegi mingis firmas on töötanud, vaid pigem just firmasisene lugupidamine ja töötaja meelespidamine.
Ja mis firmale endale kõige tähtsam – lisaks sellele, et tänada töötajat töötatud aastate eest, loodab firma, et töötaja vähemalt teist samapalju edasi töötab. Tulles tagasi alguse juurde – selleks peab inimene tundma ennast organisatsioonis turvalisena ja vajalikuna.
Roman Tavasti kullasepafirma teeb teenete- ja staažimärke väga paljudele Eesti Riigi- ja erafirmadele ja väike osa näidistest on ülal ka meie kodulehel.
https://romantavast.ee/rinnamargid/
Kuulmiseni!
18.02.2011.
Lauri Ringimäe
müügijuht
Roman Tavast OÜ