Roman Tavasti nimelise XX stipendiumi teemal „Eesti rahvusliku ehte taastulemine“ pälvis ehtekunstnik Katrin Veegen. Meisterliku töö eest said äramärkimise Raili Vinn, Indrek Ikkonen, Kristiina Laurits, Ülle Kõuts ja Anu Paal. Konkursi parimaid töid saab näha ERMi ehtekunstinäitusel „Mets vastab, allikas kõnetab“.
Tänavune Roman Tavasti stipendiumi laureaat valiti ERMi ehtekunstinäitusele „Mets vastab, allikas kõnetab“ esitatud tööde hulgast. „Näitusele esitas töid rohkem kui kuuskümmend eesti ehte- ja metallikunstnikku. Oodatud oli nii päris uus, selleks näituseks valmiv looming, kui ka varasemalt, viimase viie aasta jooksul valminud, pärandile ja looduskeskkonnale pühendatud teosed,“ selgitas näituse kuraator ja Roman Tavasti stipendiumi žürii liige Kärt Summatavet.
Summatavet lisas, et kui varem on Roman Tavasti stipendiumit välja antud loovinimestele, kes on oma tööga panustanud ehte- või märgidisaini arendamisesse, siis seekord oodati tööstuslikult toodetavate ehete kõrval näitusele ja ühtlasi konkursile ka ehete ainueksemplare ja käsitöö meistriteoseid.
Roman Tavasti 20. stipendiumi pälvis ehtekunstnik Katrin Veegen ehtekomplektiga „Õnne säng“, mis valmis spetsiaalselt näituse tarbeks. Komplekti kuuluvad hoburaudsõlest inspireeritud pross ja kõrvarõngad. Ehtekomplekt on valmistatud puhtast kullast, hõbedast ja tsirkoonidest.
Komplektis „Õnne säng“ idanevad Veegeni mõtted heaolust ja privileegist, mida muld meile läbi sõbraliku dialoogi võimaldab. „Viimaste aastate jooksul olen hakanud tajuma läbi oma paljaste taldade ja eksperimentide sügavamat sidet mulla ja maaga. Olen tutvunud mikroorganismidega, kes mõjutavad pinnase fertiilsust ja juurelnud keskkonna säilimise ehk elu võimalikkuse üle väga lihtsal tasandil. Tasandil, mis tasakaalustab, hoolitseb meie hinge ja vaimu eest, pakub silmailu ja rõõmu, toites meid samas kõige argisemal moel, millest on vaikselt saamas uus luksus,“ kirjeldas oma konkursitööd Veegen.
“Katrin Veegeni kõrgetasemel teostuse ja arhailise ehte uuendusliku tunnetuse interpretatsioon on suurepärane näide, kuidas võivad muinasaegne elutunnetus ja väärtussüsteem taas eluliselt oluliseks muutuda. Lisaks Veegeni töö sügavale sisule on tegu väga heal tasemel autoriloomingu ja teostusega,” võttis Summatavet kokku žürii üksmeelse otsuse.
Lisaks võitjale märgiti konkursil ära viie kunstniku looming, kes pälvisid Tavasti auhinna: Raili Vinn, Indrek Ikkonen, Kristiina Laurits, Ülle Kõutsi ja Anu Paal.
Raili Vinni 2023. aastal valminud hõbeda ja toonitud saarepuu materjalist kokku seotud rinnanõelad „Mets uinub“, „Öine allikas“, „Ristipuu“ ja „Allikas“ on inspireeritud näituse pealkirjast ja vaatlevad tähtede valgel metsa öist vaikust.
Indrek Ikkonen esitas konkursile kaelaehtest, sõrmusest, rinnanõelast ja kõrvarõngastest koosneva komplekti „Läbi võrsete“, mida ta kirjeldab järgmiselt: „Ehted olen valmistanud tumedaks oksüdeeritud 925 prooviga hõbedast. Pinna dekooris kasutasin graveerimist ja lisaks olen lisanud kaelaehtele ja sõrmusele korundist kivid“. Ehtekomplekti idee tulenes kevadisest taimede tärkamisest ja metsa hämarusest – taimede fragmentidest, mis kujundavad meie vaatevälja.
Kristiina Laurits esitas konkursile ehtekomplekti kaelaehtest „Meeter maad ühe teemantiga“ ja rinnaehetest „Ja mullast I“, „Ja mullast II“. „Oma ehteloomingus kasutan tihti materjale, mis on ebaharilikud, ootamatud ja küsimusi tekitavad. Soolonäituse „Kirves ühe teemantiga“ (HOP galerii, 2021) peategelaseks oli esmakordselt valitud klassikaline elu arhetüüp, Eesti must muld,“ kirjeldas oma tööd Laurits. Hetkel jätkab ta süvendatult sama materjaliga tegelemist. Endiselt on Lauritsa töödes olulisel kohal ehete haprus ja jõud, nende taktiilsus ja aistingulisus, mis avab meeled kolmemõõtmelisele kujutlusvõimele.
Ülle Kõuts esitas konkursile Marriage of Metals tehnikas valminud hõbesõrmused „Aastaringid“ ning kullatud ja oksüdeeritud hõbesõled „Ajaratas“.
Anu Paali konkursitöö „Puud olid, puud olid hellad velled“ kohta sõnas kunstnik, et komplekt töid on valmistatud puidust ning sõlgede kooslus rõhutab ideed meie metsast kui osast meie rahvuskultuurist, mida peaksime väga väärtustama.
Roman Tavasti stipendiumi eesmärk on Eesti ehte- ja metallikunsti ning kullassepavaldkonna arengu toetamine. Roman Tavasti nimelist stipendiumi on välja antud 1998. aastast. Stipendiumi annab välja Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Roman Tavasti allfond. Parimat autasustatakse 1000-eurose stipendiumi ja 500-eurose Tavasti kullassepa tööriistade ja väärismetallide poe kinkekaardiga.
Roman Tavasti tegevjuhi ja fondi esimehe Eivor Maiväli sõnul muutub järgmistel aastatel stipendiumikonkursi protseduur ja rahalise stipendiumi suurus. „Kujundame sellest projektikonkursi, kuhu valdkonna inimesed saavad kandideerida erinevate kullassepameisterlikkust arendavate ja toetavate projektidega. Näiteks õppeprojektid, töökoja arendamise projektid, oma loomingu tutvustamisega seotud projektid jm. Edasistelt stipendiaatidelt ootame projekti elluviimisel saadud kogemuste ja uute teadmiste jagamist stipendiumikogu ning Eesti kullassepa ja ehtekunsti kogukonnaga,“ selgitas Maiväli.
Stipendiumikonkursi otsuse langetas Roman Tavasti fondi halduskogu, kuhu kuuluvad Arvi Tavast (Roman Tavasti nõukogu esimees), Eivor Maiväli (Roman Tavasti tegevjuht / juhatuse esimees), Harry Tensing (Roman Tavasti töökoja meister / ehtekunstnik), Kairin Koovit (Roman Tavasti disainer / ehtekunstnik / Roman Tavasti stipendium 2011), Kärt Summatavet (ERMi näituse korraldaja / kuraator / ehtekunsnik), Harry Liivrand (kunstiteadlane), Janno Siimar (Velveti disainiagentuuri omanik ja loovjuht), Ketli Tiitsar (Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum), Tanel Veenre (ehtekunstnik), Piret Hirv (Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunstiosakonna juhataja). Stipendium antakse laureaadile üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi pidulikul tänuüritusel Mustpeade majas 10. detsembril.
Roman Tavasti varasemad stipendiaadid on olnud Anneli Oppar (2017), Miikael Danieljants (2016), Merilin Tõnisoja (2014), Annika Kedelauk (2013), Katrin Kosenkranius (2012), Kairin Koovit (2011), Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste (2010), Ettel Poobus (2009), Robert Mirka (2008), Linda al-Assi (2007), Ivo Pottsepp ja Sandra Savelli (2006), Marita (Lind) Krull (2005), Maarja Niinemägi (2003), Andrus Rumm (2001), Eve Margus-Villems (2000), Piret Hirv (1999) ja Julia-Maria (Pihlak) Künnap (1998).
Näitus „Mets vastab, allikas kõnetab“ valmis kullassepafirma Roman Tavasti, Eesti Rahva Muuseumi ja ehtekunstniku Kärt Summataveti eestvedamisel. Näitus annab põhjaliku ülevaate Eesti kõrgtasemel ehtekunsti ajaloost ning tänastest tippteostest. Näitus on Eesti Rahva Muuseumis avatud 2024. aasta märtsi lõpuni.
Eesti vanim kullassepafirma Roman Tavast tähistab sel aastal oma 100. aastapäeva. Lisaks rinnamärkide, korporatiivehete ja teenetemärkide kujundamisele ning valmistamisele tegeleb ettevõte Tavasti kaubamärgi all kullassepatööriistade, väärismetallide ja investeerimismetallide müügi, väärismetalli kokkuostu ning 3D-tehnoloogia müümisega kullasseppadele ja hambatehnikutele.