15. novembri õhtul kogunes Eesti Rahvuskultuuri Fondi Roman Tavasti allfondi halduskogu, et hinnata konkursile esitatud töid ja valida 12 kandidaadi seast välja tänavune Roman Tavasti nimelise stipendiumi saaja. Halduskogu otsusega osutus valituks ehtekunstnik Annika Kedelauk.
Roman Tavasti nimelise stipendiumi võidutöö
Annika Kedelauk esitas konkursile kaks tööd, millest üks nimega „Tirtsud“ oli valmistatud spetsiaalselt Roman Tavasti stipendiumikonkursi jaoks. Annika ütles ise, et kõrvarõngad „Tirtsud” on pigem disainehe ja tootelahendus, mida talle meeldib kunstiprojektidele vahelduseks teha. Tirtsud on valminud spetsiaalselt stipendiumile kandideerimiseks. Huvitav fakt inimese ja tirtsu kohta on aga see, et sama õnnehormoon, mis on nii tugevalt seotud inimese käitumisega, mõjutab ka tirtsusid. Nimelt koondab hormooni serotoniin kolmekordne tõus tirtsu organismis erakliku eluviisiga tirtsud hävitavateks rändparvedeks. Kõrvarõngad on valmistatud hõbedast ja emailist.
Teine esitatud töö kandis pealkirja „Pimeduse maimukesed“, see on kunstiprojekt, mis on valminud Eesti-Austraalia ühisnäituse „Words & Works from a World Away” tarbeks. Annika töö oli inspireeritud austraallase Fiona arvamusest Eesti kohta: „Seal läheb tihti pimedaks”. Prossid on valmistatud eboniidist, mustadest teemantitest ja hõbedast.
Roman Tavasti fondi halduskogu liige Harry Liivrand ütles, et Annika Kedelaugu orgaanilistest vormidest lähtuvatel kõrvarõngastel ja prossidel aimub teatavat eksperimenteerimis-rõõmu. Väga tervitatav on kõrvarõngastes hõbeda ja emaili kooskasutamine – tehniliselt üsna haruldane meie ehtekunstis, prossides aga mustade teemantide ja hõbeda ehk ülevate materjalide probleemitu ühendamine eboniidiga. Veenav tulemus.
Halduskogu liige Andrus Rumm lisas, et Annika tööd on innovatiivsed ja “klassikalisest” tehnilisest teostusest hoolimata kaasaegse vormikeelega, kasutatud on erinevaid nutikaid tehnilisi võtteid, ehete valmistamisel on kasutatud emailimistehnikat, mis on Roman Tavasti kullassepatööde üks olulisi tunnuseid. Ehted on toodetavad ning veatu viimistlusega.
Teised äramärkimist leidnud tööd
Lisaks Annika Kedelaukile leidsid äramärkimist ka Merilin Tõnisoja, Tarvo Porrosoni, Edgar Volkovi ja Valdek Lauri esitatud tööd.
Merilin Tõnisoja tööd on professionaalsed juveliirkunstiteosed, mis suhtlevad eriala sees kahel tasandil ilma, et tekiks väljenduslaadide konflikti. Tõnisoja sõrmus, prossid ja kaelaripats on ühtaegu kaasasegse disaini tehnilised-vormilised avaldused ja teisalt loov suhestumine historismiga. Tema sõrmus on filigraanse tekstisüvistamise näide, isikliku sõnumi kandja ja kandjale samas tähelepanu tõmbav. Kõrvarõngad võivad “avaneda” vastavalt vajadusele ja muuta elegentse safiiri-detailiga külma ja mõneti ananüümse disainobjekt aristokraatlikuks ehteks. “Pärl” aga pärineks justkui barokiaegsest Kunstkammerist, kuid tema tehnoloogia paljastab ometi selle kuuluvuse 21. sajandisse.
Tarvo Porrosoni vanadest viilidest sõrmused on andekas näide taaskasutusest ning ehetest tänapäeva mehele, kes ei häbene standardist hälbivat sõrmust kanda.
Edgar Volkovi töödest peegeldub värske ja perfektne vormikeel ning teostus. Hea ehtekunsti näide, kus lihtsate vahenditega on loodud hästi teostatav ning kõnetav ehe. Oluliseks võib pidada ka ehte aimatavat modulaarsust, ehk igaüks võib valida endale sobiva kivi-kiilu.
Valdek Lauri töö puhul võib esile tõsta tänapäevase tehnoloogia sidumist traditsioonlise ehtega. Sõrmuse sisse on monteeritud aku koos valgusdioodiga, mille saab vajadusel põlema panna. Ideed edasi arendades ja kahte valdkonda sidudes on võimalik saavutada huvitavaid ja mõneti üllatavaid tulemusi.
Roman Tavasti nimelist stipendiumi on välja antud 15 aastat
Roman Tavasti nimelist stipendiumi on välja antud 1998. aastast. Detsembris 2010 moodustati stipendiumi haldamiseks Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Roman Tavasti allfond, mille tegevust juhib halduskogu. Halduskogusse kuuluvad Harry Liivrand (kunstiajaloolane, Eesti kultuuriesindaja Berliinis), Kärt Summatavet (ehtekunstnik, Aalto Ülikooli teadur), Kadri Mälk (ehtekunstnik, Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna juhataja), Tamara Luuk (kunstiajaloolane), Andrus Rumm (ehtekunstnik, Roman Tavasti stipendiumi laureaat 2001), Janno Siimar (Velveti disainiagentuuri loovjuht), Eivor Maiväli (Roman Tavasti kullassepafirma tegevjuht) ja Arvi Tavast (Tavastite perekonna esindaja).
1000 euro suurusega stipendiumi eesmärgiks on leida uusi ja säravaid inimesi, kes suudavad ja tahavad panustada ehte- või märgidisaini ning -tootmise arendamisesse. Iga-aastasele stipendiumile on oodatud kandideerima kõik, kes tunnevad, et just neil on pakkuda midagi uut – olgu selleks mõni uus ja silmapaistev ehe, hea disainiidee või kavand, enneolematu tehniline võte ehete või märkide valmistamiseks või mõni muu selle valdkonnaga haakuv idee. Konkursile esitatud valmisehete juures hinnatakse ka nende tootmiskõlblikkust.
Stipendium antakse üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi pidulikul tänuüritusel Mustpeade majas 8. detsembril 2013.
Roman Tavast (1895–1942) asutas 1923. aastal Tallinnas kullassepatöökoja, millest kujunes Eesti nimekaim teenetemärke, medaleid ja väärismetallist tarbeesemeid tootev ettevõte. Ettevõttele on töid kavandanud Günther Reindorff, Paul Luhtein, Ferdi Sannamees ja paljud teised Eesti kunsti suurkujud.
Äsja 90. aastapäeva tähistanud osaühing Roman Tavast on ka täna üks tunnustatumaid kullassepaettevõtteid Eestis, valmistades olulise osa Eesti teenetemärkidest ning korporatiivehetest. Ettevõttel on kliente ka teistes Euroopa riikides, ennekõike Soomes ja Inglismaal.