Välisminister Sven Mikser andis 10. jaanuaril üle välisministeeriumi 2017. aasta kultuuripreemiad Eesti Rahvusringhäälingu saatesarja “Ajavaod” tegijatele Mati Talvikule, Renita Timakule ja Indrek Kangurile ajaloomälu hoidmise ja tutvustamise eest.
Kultuuripreemia 2017 (Foto: Anna Aurelia Minev/ERR)
Eesti Rahvusringhäälingu saatesari “Ajavaod“ portreteerib inimesi, kes olid tegevad Eesti riigi saamis- ja kujunemisloos, sealhulgas mitmeid diplomaate. Saatesarja kaudu on vaatajateni jõudnud Aleksander Warma, Oskar Kallase, Kaarel Robert Pusta ning mitmete teiste diplomaatide lood.
Saatesari Ajavaod. Ärimehed: Roman Tavast
Saatesari tutvustas ka Eesti ärimehi ning üks saade oli pühendatud Roman Tavastile ja tema märke ja medaleid valmistavale ettevõttele.
Roman Tavasti töökojas valmis suur osa omaaegseid Eesti Vabariigi teenetemärke, koolimärke, spordiauhindu ning palju muid väärikaid ja kauni emailiga kaetud esemeid.
ETV Ajavaod. Ärimehed: Roman Tavast
Roman Tavast oli oma esimest töökoda asutades 25 aastat vana ja võtnud osa Esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast. 1923. aastal loodud ettevõte arenes jõudsasti ning kunstiajaloolase Kaalu Kirme sõnul oli ta vaieldamatult Eesti parim kullassepp, kelle sarnaseid – isikupäraseid ja jõulisi – isikuid ei ole tema kõrvale panna ei varasemast ega hilisemast ajast.
Roman Tavasti suurtööks olid aurahad ja teenetemärgid noorele Eesti Vabariigile. Kollektsionääri Aleks Kivinuki sõnul valmistas ta Kotkaristi, Valgetähe, Punase Risti teenetemärki, mingil määral Vabaduse Risti, aga ka ainueksemplare, mida tuntud tegelastele, kõrgetele sõjaväelastele oluliste tähtpäevade puhul kinkida.
“Tavasti ausamba üks osa on just tema koolimärgid ja nende konstruktsioonid, sest tema pakkus need lõplikult välja,” ütles metallikunstnik Tõnu Lauk. Tema sõnul koolimärkide komme aga pärines tsaariajast, kui märgid pidid näitama, et missuguse inimesega on tegemist. “Ja õnneks kui Eesti Vabariik ennast kehtestas, ei visatud last pesuveega välja, vaid see traditsioon jäi koolidele alles. Nad hakkasid sellest ilust kinni ja kuna meil olid suurepärased juveliirid ja tööstus – eriti Tavast -, siis kõik õpilased nägid neid ja järjest uhkemad märgid tulid.”
Roman Tavast oma kabinetis 1930ndatel
Koolimärkide kõrval asus Tavast valmistama ka käevõrusid, millel oli sama funktsioon kui märkidel – meenutada kooli, kust haridus ja teadmised olid saadud. Ta töötas välja ka käeketisüsteemi, mis oli mõeldud just meestele.
Tavasti tööde üks tähelepanuväärsemaid tunnuseid oli email, millega töid kaeti. Vahel oli ühele märgile kantud kuni seitse erinevat tooni emaili. “Tema käis Euroopas, tellis sealt parimatest töökodadest emailid,” rääkis Tõnu Lauk.
Roman Tavast ei elanud aga oma esimese juubelinigi – ta lasti maha Sosva vangilaagris 1942. aastal. Kui ajalugu pöördus, taastas Raul-Roman Tavast oma isa ettevõtte.
VAATA SAADET SIIN:
https://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-arimehed-roman-tavast